ITSPEA ajaveeb

Täna räägime turvariskidest, täpsemalt öeldes ühest turvariskist, milleks on phishing ehk õngitsemine. Kõigepealt, mis on phishing? Õngitsemine on üks manipuleerimisründe vorme mida kasutatakse kasutaja andmete varastamiseks, mille hulka kuuluvad nii krediitkaardi numbrid kui ka sisselogimiseks kasutatud kasutajanimi ja parool. Seda teostatakse sedasi, et ründaja maskeerib end kui usaldusväärse isikuna ja palub avada emailist või sõnumist lingi mille taga siis võib peituda kas pahavara või katse kus inimene sisestab oma logimisandmed.  [1] Õngitsemine on tänapäeval üks suurimaid ja tavalisemaid meetodeid kuidas inimesi rünnatakse ja hetkel ka kõige efektiivsem meetod. Kahju tehakse enamasti rahaliselt, kuigi kui on tegemist organisatsiooniga siis võib see tuua kaasa ka mainele kahju. Järgmiseks vaatame kuidas on võimalik kasutades Mitnicki valemit seda ohtu maandada. Tehnoloogia Tehnoloogia on üks oluline osa selle juures, et takistada edukat õngitsusrünnet, selleks või...

Minu sellenädalane blogipostitus keskendub inimestele kellel on keeruline videomänge tavavahenditega mängida. Selle teema ajalugu ulatub aega mil videomängud muutusid populaarseks, näiteks lõi 1980ndatel Nintendo oma väga populaarsele süsteemile NES käed-vaba juhtpuldi mida said kasutada inimesed kes kahjuks mingil moel tavalist juhtpulti kasutada ei saanud.  [1] Juhtpult kinnitati rinna külge ja mis võimaldas inimesel imeda või puhuda õhku kõrre sisse, ning mida sai keele abil liigutada, et mängus liikuda. Paljud inimesed ei teadnud sellest seadmest, sest see oli saadaval ainult Nintendo enda klienditeeninduse kaudu ja see ei olnud odav. [2] Läbi aastate on erinevad firmad toonud turule erinevaid seadmeid mida puuetega inimesed saavad kasutada, et videomängukogemus oleks lihtne ja lõbus. Paljud mängutootjad on aidanud seda laiendada ka tarkvaraliselt lisades mängudesse näiteks võimaluse nuppe ümber programmeerida, osadesse mängudesse on lausa eriseaded loodud mis hõlbustavad ...

Tänases blogipostituses vaatame lähemalt mõningate näidete põhjal kui hea või halb võib olla veeb kasutatavus. Üldine pilt tänasel päeval veeb kasutatavuse osas on päris hea. Üldiselt kui võtta mingi suvaline veebisait siis on üsna lihtne seal orienteeruda ja aru saada kuidas miski toimub. Kõige lihtsam sellest aru saada on sedasi kui jälgida inimest kes pole kunagi veebi kasutanud. Kui kiiresti tema saab asjad selgeks ja oma toimingud tehtud. Usun, et ka kõige arvutikaugem inimene saab edukalt hakkama uudiste lugemisega või lihtsamate veebitoimingutega. Üleüldiselt võiksidki veebilehtede loojad omale testgrupiks inimesed kes võib-olla ei kasuta igapäevaselt veebilehti või üleüldse arvuteid. Kui nemad hakkama saavad siis on veebileht hästi tehtud. Võtame siis ette ühe positiivse ja ühe negatiivse näite veebi kasutatavusest. Mina valisin endale teemaks uudisteportaalid, seda seetõttu, et ühe uuendusega suutis üks uudisteportaal enda veebisaidi vähemalt minu jaoks üsna mitte kasutata...

Sissejuhatus Bitwarden on avatud lähtekoodiga paroolihaldustarkvara. See tarkvara loodi aastal 2016 tarkvaraarendaja Kyle Spearrini firma 8bit Solutions poolt. Mõte tuli sellest, et selleks ajaks oli juba omajagu paroolihaldustarkvarasid turul ning oli aeg teha sama, aga avatud lähtekoodiga. Nende kasuks räägibki just see, et tegemist on täiesti avatud lähtekoodiga tarkvaraga, mida saab igaüks endale sobivaks modifitseerida.     Arendusmudel:  Kuna Bitwarden on avatud lähtekoodiga siis saame üsna hästi aru kuidas on arendus paika pandud. Bitwarden on enda blogis välja toonud järgmise arendustsükli mudeli.  [2] Ideed ja planeerimine Arendus ja testimine Esmane väljalase Üldine saadavus Hästi palju infot mida rakendusse arendatakse tuleb ka kogukonnalt, seda siis läbi foorumi või redditi. Kui on mõni hea idee siis proovitakse võtta see töösse ja üsna tõenäoliselt see mingi hetk näeb ka ilmavalgust.  [2]   Ärimudel: Bitwardeni...

  Tänases blogipostituses kirjutan mida mina arvasin kirjatükist "How To Become A Hacker" [1] Tegemist oli väga huvitava lugemisega ja ma usun, et seal oli kindlasti sees ka palju mis on oluline üleüldiselt, mitte ainult häkkeritele. Samas ei saa ma aga kõikide väidetega nõustuda ja kindlasti ei jaga ma sama mõtteviisi kui tema poolt kirjeldatud häkkerid. Võimalik, et tänu sellele ei saa ma end kunagi häkkeriks nimetada, aga mina jään truuks enda arvamusele. Kõigepealt, mis või kes on häkker. Selle peatükiga tabas ta kohe kindlasti naelapea pihta ja tõesti sooviksin, et kõik inimesed loeksid seda ja saaksid aru, et häkker ei ole inimene kes lõhub või tegeleb halbade asjadega. Loodan, et "häkker" kui sõna saab endale väärilise tähenduse juba lähitulevikus. Häkkeri mentaliteet, siin peatükis on tegelikult asju mille kohta võiks iga inimene midagi kaasa võtta, need ei peaks ainult häkkerite pärusmaaks jääma. Tänapäeva inimesed on väga laisad, mis on muutumaks suureks ...

Reed Hastings - Netflix Reed Hastings on Netflixi Co-CEO ja kaasasutaja. [1]  Tänaseks on ta toonud Netflixi punkti kus maailmas teavad seda kõik. Ta on omandanud hariduse Bowdoini ülikoolis Matemaatika matemaatika erialal, mille kohta ta on öelnud, et see oli "kaunis ja kaasahaarav". [1]  Lisaks lõpetas ta MIT arvutiteaduste erialal. [2] Netflix asutati aastal 1997, Hastingsi ja Marc Randolphi poolt. Hastingsil tuli idee selle jaoks kui ta oli hilinenud "Apollo 13" filmi tagastamisega ja pidi maksma 40$. Hiljem kui ta oli teel jõusaali mõistis ta, et nende ärimudel, maksa 30-40$ ja treeni nii vähe või palju kui ise soovid. Sealt tuli ka idee Netflixi jaoks.  [3] Tema juhtimisstiil on tuntud hästi selle poolest, et ta on "hands off" Mis tähendab siis seda, et ta annab oma töötajatele väga suure autonoomsuse. Netflixi kultuur on seeläbi väga erinev, näiteks pakutakse väga keskpäraseid või isegi väikeseid hüvitisi, lisaks sellele ei ole Netflixis puhkuse ega...

  Sellenädalases blogipostituses võtame teemaks professionaalsuse. Mis teeb sind professionaaliks, kas need on ainult oskused? Mis erinevused on oma ala profi ja lihtsalt töötaja vahel? Proovime vastata nendele küsimustele ja lahata veidikene rohkem seda teemat. Kõigepealt siis, kas on ainult oskused, mis teevad sind professionaaliks? Mina olen kindlal meelel, et see ei ole absoluutselt sedasi. Oskused on kindlasti suur tööriist professionaaliks pürgimiseks, aga kahjuks ainult neist ei piisa. Sama saab ka öelda inimese kohta kes võib-olla ei oma nii palju oskuseid kui ta kolleeg, aga on palju professionaalsem ja parem oma töös. Asi mis inimese teeb professionaalseks on kombinatsioon suhtumisest, ambitsioonist ja kirest selle vastu mida sa teed. Oskusi annab väga hästi juurde õppida, asju mida ma just nimetlesin, ei saa. Küll aga saab neid arendada. Ilma nende kolme asjata ei saa mitte ühelgi alal kutsuda end professionaaliks, samas ilma suurepäraste oskusteta võid sa seda jul...

Tänases blogipostituses räägime sellisest asjast nagu  copyleft . Kõigepealt, mis on copyleft, maakeeli tähendab see seda, et kui sa oled algselt teinud mingi vabavaralise tarkvara millele kehtib mingi litsents ja keegi seda modifitseerib siis ei tohi muuta litsentsitüüpi ja ei tohi piirata kasutamist, peavad kehtima samad tingimuse mis originaalsel tarkvaral. [1] Copyleft jagatakse neljaks: 1.      Väga tugev (AGPL) 2.      Tugev (GNU GPL) 3.      Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) 4.      Puuduv copyleft (Apache, MIT, X11, BSD)   Mis on Copylefti õigused [1] : 1.      Vabadus kasutada 2.      Vabadus kopeerida ja jagada 3.      Vabadus muuta 4.      Vabadus levitada muudetud töid   Vaatame siis lähemalt, mida need litsentsitüübid endast kujutavad 1. Väga tugev (AGPL) Affero General Public License on aval...

1.       Muutumatud moraalsed õigused Tunnen, et siin punktis on neil õigus ja ma arvan, et keegi ei hakka sellisele asjale vastu vaidlema. Kindlasti on inimesi kes tahavad ja kindlasti on ka juba proovinud sedasi inimesi petta aga sellises punktis on väga raske seda korraldada. "Give credit where credit is due" peaks olema paljude organisatsioonide ja inimeste mõtteviis, seeläbi oleks meil palju lihtsam autoriõigustega tegeleda ja poleks nii palju erinevaid vaidlusi. Üks asi mis viimasel ajal on võib-olla sellesse punkti toonud segadust on süvavõltsing ehk AI-d kasutades saab videos panna ükskõik kelle ükskõik mida rääkima. Näen, et see võib tulevikus sellele punktile halvasti mõjuda. 2.      Tasuta mitteäriline jagamine Mina nõustun selle punktida, kuigi siin on mõni "aga". P2P failijagamine võiks olla legaalne kuigi seda sisu peaks siiski administreerima, kui meil kontrolli pole siis võib veebi sattuda väga palju asju mis tegelikult e...

Tänases blogipostituses lahkame punkti number 6, Virgina Shea Netiquette reeglistikust. Punkt number 6 väidab järgmist: " Jaga oma teadmisi". [1] Kõigepealt võib tekkida küsimus: "Miks ma peaksin oma teadmisi teistega jagama? Mis kasu ma sellest saan, kui teised seda ei tea või ei oska siis see teeb mind väärtuslikumaks." Selline mõtteviis on väga vale lähenemine ja sedasi tehes ei jõua väga kaugele. Arvestama peab sellega, et isegi kui sa ei jaga oma teadmisi siis mingi hetk tuleb keegi ja teeb selle endale selgeks, see on ainult aja küsimus. Teadmiste endale hoidmine ei tee sind kuidagi väärtuslikumaks, pigem just vastupidi, sind nähakse inimesena kes ei soovi koostööd teha. Kui sa ei ole valmis koostööks, siis ei ole sa kellelegi peale iseenda väärtuslik. Tulles lause juurde, et mis kasu on võimalik saada kui jagada teistega oma teadmisi. Vastus on, et väga, väga palju. Esiteks, jagades oma teadmisi toob kaasa selle, et sa õpid oma teadmisi paremini tundma ja s...

 Kõige rohkem realiseeritud punkt: Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses. [1] See punkt märgib kõige rohkem väljatoomist, sest me tõesti olime esimene riik maailmas kes pakkus ja siiani pakub e-residentsust. Praeguseks hetkeks on Eestil juba 89,634 e-residenti  [2].  Olen kindel, et see number kasvab veelgi rohkem, kuna Eesti riik on suutnud teha selle väga atraktiivseks äriinimestele. Hetke seisuga on meil registreeritud 20,287 firmat, e-residentide poolt. See aitab kaasa ka punktile kus on märgitud, et Eesti ettevõtete tootlikkus on kasvanud vähemalt 80%-ni EL-i keskmisest  [1] . Seal oleme me lausa üle EL-i keskmise, mis aastal 2020 oli 73.7%  [3],  Eesti protsent sell...