ITSPEA ajaveeb

Reed Hastings - Netflix Reed Hastings on Netflixi Co-CEO ja kaasasutaja. [1]  Tänaseks on ta toonud Netflixi punkti kus maailmas teavad seda kõik. Ta on omandanud hariduse Bowdoini ülikoolis Matemaatika matemaatika erialal, mille kohta ta on öelnud, et see oli "kaunis ja kaasahaarav". [1]  Lisaks lõpetas ta MIT arvutiteaduste erialal. [2] Netflix asutati aastal 1997, Hastingsi ja Marc Randolphi poolt. Hastingsil tuli idee selle jaoks kui ta oli hilinenud "Apollo 13" filmi tagastamisega ja pidi maksma 40$. Hiljem kui ta oli teel jõusaali mõistis ta, et nende ärimudel, maksa 30-40$ ja treeni nii vähe või palju kui ise soovid. Sealt tuli ka idee Netflixi jaoks.  [3] Tema juhtimisstiil on tuntud hästi selle poolest, et ta on "hands off" Mis tähendab siis seda, et ta annab oma töötajatele väga suure autonoomsuse. Netflixi kultuur on seeläbi väga erinev, näiteks pakutakse väga keskpäraseid või isegi väikeseid hüvitisi, lisaks sellele ei ole Netflixis puhkuse ega

  Sellenädalases blogipostituses võtame teemaks professionaalsuse. Mis teeb sind professionaaliks, kas need on ainult oskused? Mis erinevused on oma ala profi ja lihtsalt töötaja vahel? Proovime vastata nendele küsimustele ja lahata veidikene rohkem seda teemat. Kõigepealt siis, kas on ainult oskused, mis teevad sind professionaaliks? Mina olen kindlal meelel, et see ei ole absoluutselt sedasi. Oskused on kindlasti suur tööriist professionaaliks pürgimiseks, aga kahjuks ainult neist ei piisa. Sama saab ka öelda inimese kohta kes võib-olla ei oma nii palju oskuseid kui ta kolleeg, aga on palju professionaalsem ja parem oma töös. Asi mis inimese teeb professionaalseks on kombinatsioon suhtumisest, ambitsioonist ja kirest selle vastu mida sa teed. Oskusi annab väga hästi juurde õppida, asju mida ma just nimetlesin, ei saa. Küll aga saab neid arendada. Ilma nende kolme asjata ei saa mitte ühelgi alal kutsuda end professionaaliks, samas ilma suurepäraste oskusteta võid sa seda julgelt

Tänases blogipostituses räägime sellisest asjast nagu  copyleft . Kõigepealt, mis on copyleft, maakeeli tähendab see seda, et kui sa oled algselt teinud mingi vabavaralise tarkvara millele kehtib mingi litsents ja keegi seda modifitseerib siis ei tohi muuta litsentsitüüpi ja ei tohi piirata kasutamist, peavad kehtima samad tingimuse mis originaalsel tarkvaral. [1] Copyleft jagatakse neljaks: 1.      Väga tugev (AGPL) 2.      Tugev (GNU GPL) 3.      Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) 4.      Puuduv copyleft (Apache, MIT, X11, BSD)   Mis on Copylefti õigused [1] : 1.      Vabadus kasutada 2.      Vabadus kopeerida ja jagada 3.      Vabadus muuta 4.      Vabadus levitada muudetud töid   Vaatame siis lähemalt, mida need litsentsitüübid endast kujutavad 1. Väga tugev (AGPL) Affero General Public License on avalik litsents, mille eripära on see, et kui kasutatakse seda siis pole võimalik hiljem enam oma tarkvara patenteerida. See on pigem mõeldud tarkvarale, mis pakuvad teenust üle

1.       Muutumatud moraalsed õigused Tunnen, et siin punktis on neil õigus ja ma arvan, et keegi ei hakka sellisele asjale vastu vaidlema. Kindlasti on inimesi kes tahavad ja kindlasti on ka juba proovinud sedasi inimesi petta aga sellises punktis on väga raske seda korraldada. "Give credit where credit is due" peaks olema paljude organisatsioonide ja inimeste mõtteviis, seeläbi oleks meil palju lihtsam autoriõigustega tegeleda ja poleks nii palju erinevaid vaidlusi. Üks asi mis viimasel ajal on võib-olla sellesse punkti toonud segadust on süvavõltsing ehk AI-d kasutades saab videos panna ükskõik kelle ükskõik mida rääkima. Näen, et see võib tulevikus sellele punktile halvasti mõjuda. 2.      Tasuta mitteäriline jagamine Mina nõustun selle punktida, kuigi siin on mõni "aga". P2P failijagamine võiks olla legaalne kuigi seda sisu peaks siiski administreerima, kui meil kontrolli pole siis võib veebi sattuda väga palju asju mis tegelikult ei tohiks üldse ilmavalgu

Tänases blogipostituses lahkame punkti number 6, Virgina Shea Netiquette reeglistikust. Punkt number 6 väidab järgmist: " Jaga oma teadmisi". [1] Kõigepealt võib tekkida küsimus: "Miks ma peaksin oma teadmisi teistega jagama? Mis kasu ma sellest saan, kui teised seda ei tea või ei oska siis see teeb mind väärtuslikumaks." Selline mõtteviis on väga vale lähenemine ja sedasi tehes ei jõua väga kaugele. Arvestama peab sellega, et isegi kui sa ei jaga oma teadmisi siis mingi hetk tuleb keegi ja teeb selle endale selgeks, see on ainult aja küsimus. Teadmiste endale hoidmine ei tee sind kuidagi väärtuslikumaks, pigem just vastupidi, sind nähakse inimesena kes ei soovi koostööd teha. Kui sa ei ole valmis koostööks, siis ei ole sa kellelegi peale iseenda väärtuslik. Tulles lause juurde, et mis kasu on võimalik saada kui jagada teistega oma teadmisi. Vastus on, et väga, väga palju. Esiteks, jagades oma teadmisi toob kaasa selle, et sa õpid oma teadmisi paremini tundma ja s