E-ITSPEA 7: Copyleft

Tänases blogipostituses räägime sellisest asjast nagu copyleft.

Kõigepealt, mis on copyleft, maakeeli tähendab see seda, et kui sa oled algselt teinud mingi vabavaralise tarkvara millele kehtib mingi litsents ja keegi seda modifitseerib siis ei tohi muuta litsentsitüüpi ja ei tohi piirata kasutamist, peavad kehtima samad tingimuse mis originaalsel tarkvaral.[1]
Copyleft jagatakse neljaks:

1.     Väga tugev (AGPL)

2.     Tugev (GNU GPL)

3.     Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents)

4.     Puuduv copyleft (Apache, MIT, X11, BSD)

 

Mis on Copylefti õigused[1]:

1.     Vabadus kasutada

2.     Vabadus kopeerida ja jagada

3.     Vabadus muuta

4.     Vabadus levitada muudetud töid

 

Vaatame siis lähemalt, mida need litsentsitüübid endast kujutavad

1. Väga tugev (AGPL)

Affero General Public License on avalik litsents, mille eripära on see, et kui kasutatakse seda siis pole võimalik hiljem enam oma tarkvara patenteerida. See on pigem mõeldud tarkvarale, mis pakuvad teenust üle võrgu ehk SaaS.[2]

 

Üks tuntumaid selle litsentsi kasutajaid on Bitwarden[5], Password manager mida kasutan ka isiklikult.

 

2. Tugev (GNU GPL)

See litsents nõuab, et levitamise tingimused oleksid saadaval kõigile, kes saavad tarkvara koopia. Kes järgivad neid reegleid võivad teha tarkvaraga kõike.[3]

Selle litsentsitingimused on järgmised[3]:

1.     Ei ole lubatud taotleda patente ega autoriõigusi.

2.     Litsentsi ei tohi muuta.

3.     Peab avalikustama lähtekoodi ja kõik õigused.

Seda litsentsitüüpi kasutavad näiteks Notepad++, Git ja Dev-C++ [4]

 

3. Nõrk (GNU LGPL, Mozilla)

Avatud lähtekoodiga litsentsitüüp, mis võimaldab lisada asju vabasse või patenteeritud tarkvarasse. See litsentsitüüp kaitseb kasutaja vabadust palju vähem. Põhiliselt kasutatakse erinevate libraryte jaoks. Seda litsentsi kasutades ei pea tervet oma lähtekoodi avaldama, võib ka ainult osa sellest avaldada.[6]

 

Seda litsentsitüüpi kasutavad näiteks VLC Media Player ja 7-zip. [7]

 

4. Puuduv Copyleft (MIT, Apache, BSD)

See litsentsitüüp võimaldab muudetud koodist loodud tarkvara müüa ja seda koodi pole kohustatud sa ka avaldama. Lihtsalt tuleb edasilevitamisel lisada litsentsi teksti koopia ja algse koodi autoriõiguste teatise. [8]

 

Seda litsentsitüüpi kasutavad näiteks Ruby on Rails, JQuery ja Angular.js [8]

 

 

Viited

1.     https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft

2.     https://fossa.com/blog/open-source-software-licenses-101-agpl-license/

3.     https://fossa.com/blog/open-source-software-licenses-101-gpl-v3/

4.     https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_GPL_license

5.     https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_software_under_the_GNU_AGPL

6.     https://fossa.com/blog/open-source-software-licenses-101-lgpl-license/

7.     https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_LGPL_license

8.     https://fossa.com/blog/all-about-permissive-licenses/

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 9: Tuntud IT-juhid

Reed Hastings - Netflix Reed Hastings on Netflixi Co-CEO ja kaasasutaja. [1]  Tänaseks on ta toonud Netflixi punkti kus maailmas teavad seda kõik. Ta on omandanud hariduse Bowdoini ülikoolis Matemaatika matemaatika erialal, mille kohta ta on öelnud, et see oli "kaunis ja kaasahaarav". [1]  Lisaks lõpetas ta MIT arvutiteaduste erialal. [2] Netflix asutati aastal 1997, Hastingsi ja Marc Randolphi poolt. Hastingsil tuli idee selle jaoks kui ta oli hilinenud "Apollo 13" filmi tagastamisega ja pidi maksma 40$. Hiljem kui ta oli teel jõusaali mõistis ta, et nende ärimudel, maksa 30-40$ ja treeni nii vähe või palju kui ise soovid. Sealt tuli ka idee Netflixi jaoks.  [3] Tema juhtimisstiil on tuntud hästi selle poolest, et ta on "hands off" Mis tähendab siis seda, et ta annab oma töötajatele väga suure autonoomsuse. Netflixi kultuur on seeläbi väga erinev, näiteks pakutakse väga keskpäraseid või isegi väikeseid hüvitisi, lisaks sellele ei ole Netflixis puhkuse ega
Read more

E-ITSPEA 10: Kuidas saada häkkeriks

  Tänases blogipostituses kirjutan mida mina arvasin kirjatükist "How To Become A Hacker" [1] Tegemist oli väga huvitava lugemisega ja ma usun, et seal oli kindlasti sees ka palju mis on oluline üleüldiselt, mitte ainult häkkeritele. Samas ei saa ma aga kõikide väidetega nõustuda ja kindlasti ei jaga ma sama mõtteviisi kui tema poolt kirjeldatud häkkerid. Võimalik, et tänu sellele ei saa ma end kunagi häkkeriks nimetada, aga mina jään truuks enda arvamusele. Kõigepealt, mis või kes on häkker. Selle peatükiga tabas ta kohe kindlasti naelapea pihta ja tõesti sooviksin, et kõik inimesed loeksid seda ja saaksid aru, et häkker ei ole inimene kes lõhub või tegeleb halbade asjadega. Loodan, et "häkker" kui sõna saab endale väärilise tähenduse juba lähitulevikus. Häkkeri mentaliteet, siin peatükis on tegelikult asju mille kohta võiks iga inimene midagi kaasa võtta, need ei peaks ainult häkkerite pärusmaaks jääma. Tänapäeva inimesed on väga laisad, mis on muutumaks suureks
Read more

E-ITSPEA 11: Bitwardeni äri- ja arendusmudel.

Sissejuhatus Bitwarden on avatud lähtekoodiga paroolihaldustarkvara. See tarkvara loodi aastal 2016 tarkvaraarendaja Kyle Spearrini firma 8bit Solutions poolt. Mõte tuli sellest, et selleks ajaks oli juba omajagu paroolihaldustarkvarasid turul ning oli aeg teha sama, aga avatud lähtekoodiga. Nende kasuks räägibki just see, et tegemist on täiesti avatud lähtekoodiga tarkvaraga, mida saab igaüks endale sobivaks modifitseerida.     Arendusmudel:  Kuna Bitwarden on avatud lähtekoodiga siis saame üsna hästi aru kuidas on arendus paika pandud. Bitwarden on enda blogis välja toonud järgmise arendustsükli mudeli.  [2] Ideed ja planeerimine Arendus ja testimine Esmane väljalase Üldine saadavus Hästi palju infot mida rakendusse arendatakse tuleb ka kogukonnalt, seda siis läbi foorumi või redditi. Kui on mõni hea idee siis proovitakse võtta see töösse ja üsna tõenäoliselt see mingi hetk näeb ka ilmavalgust.  [2]   Ärimudel: Bitwardeni ärimudel on üsna lihtne, nende põ
Read more