Posts

E-ITSPEA 14: Küberturvalisus

Täna räägime turvariskidest, täpsemalt öeldes ühest turvariskist, milleks on phishing ehk õngitsemine. Kõigepealt, mis on phishing? Õngitsemine on üks manipuleerimisründe vorme mida kasutatakse kasutaja andmete varastamiseks, mille hulka kuuluvad nii krediitkaardi numbrid kui ka sisselogimiseks kasutatud kasutajanimi ja parool. Seda teostatakse sedasi, et ründaja maskeerib end kui usaldusväärse isikuna ja palub avada emailist või sõnumist lingi mille taga siis võib peituda kas pahavara või katse kus inimene sisestab oma logimisandmed.  [1] Õngitsemine on tänapäeval üks suurimaid ja tavalisemaid meetodeid kuidas inimesi rünnatakse ja hetkel ka kõige efektiivsem meetod. Kahju tehakse enamasti rahaliselt, kuigi kui on tegemist organisatsiooniga siis võib see tuua kaasa ka mainele kahju. Järgmiseks vaatame kuidas on võimalik kasutades Mitnicki valemit seda ohtu maandada. Tehnoloogia Tehnoloogia on üks oluline osa selle juures, et takistada edukat õngitsusrünnet, selleks võivad

E-ITSPEA 13: Kui kõik mängivad, siis kõik võidavad

Minu sellenädalane blogipostitus keskendub inimestele kellel on keeruline videomänge tavavahenditega mängida. Selle teema ajalugu ulatub aega mil videomängud muutusid populaarseks, näiteks lõi 1980ndatel Nintendo oma väga populaarsele süsteemile NES käed-vaba juhtpuldi mida said kasutada inimesed kes kahjuks mingil moel tavalist juhtpulti kasutada ei saanud.  [1] Juhtpult kinnitati rinna külge ja mis võimaldas inimesel imeda või puhuda õhku kõrre sisse, ning mida sai keele abil liigutada, et mängus liikuda. Paljud inimesed ei teadnud sellest seadmest, sest see oli saadaval ainult Nintendo enda klienditeeninduse kaudu ja see ei olnud odav. [2] Läbi aastate on erinevad firmad toonud turule erinevaid seadmeid mida puuetega inimesed saavad kasutada, et videomängukogemus oleks lihtne ja lõbus. Paljud mängutootjad on aidanud seda laiendada ka tarkvaraliselt lisades mängudesse näiteks võimaluse nuppe ümber programmeerida, osadesse mängudesse on lausa eriseaded loodud mis hõlbustavad seda

E-ITSPEA 12: Veebi kasutatavus uudisteportaalide näitel

Tänases blogipostituses vaatame lähemalt mõningate näidete põhjal kui hea või halb võib olla veeb kasutatavus. Üldine pilt tänasel päeval veeb kasutatavuse osas on päris hea. Üldiselt kui võtta mingi suvaline veebisait siis on üsna lihtne seal orienteeruda ja aru saada kuidas miski toimub. Kõige lihtsam sellest aru saada on sedasi kui jälgida inimest kes pole kunagi veebi kasutanud. Kui kiiresti tema saab asjad selgeks ja oma toimingud tehtud. Usun, et ka kõige arvutikaugem inimene saab edukalt hakkama uudiste lugemisega või lihtsamate veebitoimingutega. Üleüldiselt võiksidki veebilehtede loojad omale testgrupiks inimesed kes võib-olla ei kasuta igapäevaselt veebilehti või üleüldse arvuteid. Kui nemad hakkama saavad siis on veebileht hästi tehtud. Võtame siis ette ühe positiivse ja ühe negatiivse näite veebi kasutatavusest. Mina valisin endale teemaks uudisteportaalid, seda seetõttu, et ühe uuendusega suutis üks uudisteportaal enda veebisaidi vähemalt minu jaoks üsna mitte kasutata

E-ITSPEA 11: Bitwardeni äri- ja arendusmudel.

Sissejuhatus Bitwarden on avatud lähtekoodiga paroolihaldustarkvara. See tarkvara loodi aastal 2016 tarkvaraarendaja Kyle Spearrini firma 8bit Solutions poolt. Mõte tuli sellest, et selleks ajaks oli juba omajagu paroolihaldustarkvarasid turul ning oli aeg teha sama, aga avatud lähtekoodiga. Nende kasuks räägibki just see, et tegemist on täiesti avatud lähtekoodiga tarkvaraga, mida saab igaüks endale sobivaks modifitseerida.     Arendusmudel:  Kuna Bitwarden on avatud lähtekoodiga siis saame üsna hästi aru kuidas on arendus paika pandud. Bitwarden on enda blogis välja toonud järgmise arendustsükli mudeli.  [2] Ideed ja planeerimine Arendus ja testimine Esmane väljalase Üldine saadavus Hästi palju infot mida rakendusse arendatakse tuleb ka kogukonnalt, seda siis läbi foorumi või redditi. Kui on mõni hea idee siis proovitakse võtta see töösse ja üsna tõenäoliselt see mingi hetk näeb ka ilmavalgust.  [2]   Ärimudel: Bitwardeni ärimudel on üsna lihtne, nende põ

E-ITSPEA 10: Kuidas saada häkkeriks

  Tänases blogipostituses kirjutan mida mina arvasin kirjatükist "How To Become A Hacker" [1] Tegemist oli väga huvitava lugemisega ja ma usun, et seal oli kindlasti sees ka palju mis on oluline üleüldiselt, mitte ainult häkkeritele. Samas ei saa ma aga kõikide väidetega nõustuda ja kindlasti ei jaga ma sama mõtteviisi kui tema poolt kirjeldatud häkkerid. Võimalik, et tänu sellele ei saa ma end kunagi häkkeriks nimetada, aga mina jään truuks enda arvamusele. Kõigepealt, mis või kes on häkker. Selle peatükiga tabas ta kohe kindlasti naelapea pihta ja tõesti sooviksin, et kõik inimesed loeksid seda ja saaksid aru, et häkker ei ole inimene kes lõhub või tegeleb halbade asjadega. Loodan, et "häkker" kui sõna saab endale väärilise tähenduse juba lähitulevikus. Häkkeri mentaliteet, siin peatükis on tegelikult asju mille kohta võiks iga inimene midagi kaasa võtta, need ei peaks ainult häkkerite pärusmaaks jääma. Tänapäeva inimesed on väga laisad, mis on muutumaks suureks

E-ITSPEA 9: Tuntud IT-juhid

Reed Hastings - Netflix Reed Hastings on Netflixi Co-CEO ja kaasasutaja. [1]  Tänaseks on ta toonud Netflixi punkti kus maailmas teavad seda kõik. Ta on omandanud hariduse Bowdoini ülikoolis Matemaatika matemaatika erialal, mille kohta ta on öelnud, et see oli "kaunis ja kaasahaarav". [1]  Lisaks lõpetas ta MIT arvutiteaduste erialal. [2] Netflix asutati aastal 1997, Hastingsi ja Marc Randolphi poolt. Hastingsil tuli idee selle jaoks kui ta oli hilinenud "Apollo 13" filmi tagastamisega ja pidi maksma 40$. Hiljem kui ta oli teel jõusaali mõistis ta, et nende ärimudel, maksa 30-40$ ja treeni nii vähe või palju kui ise soovid. Sealt tuli ka idee Netflixi jaoks.  [3] Tema juhtimisstiil on tuntud hästi selle poolest, et ta on "hands off" Mis tähendab siis seda, et ta annab oma töötajatele väga suure autonoomsuse. Netflixi kultuur on seeläbi väga erinev, näiteks pakutakse väga keskpäraseid või isegi väikeseid hüvitisi, lisaks sellele ei ole Netflixis puhkuse ega

E-ITSPEA 8: Mis teeb professionaalist professionaali?

  Sellenädalases blogipostituses võtame teemaks professionaalsuse. Mis teeb sind professionaaliks, kas need on ainult oskused? Mis erinevused on oma ala profi ja lihtsalt töötaja vahel? Proovime vastata nendele küsimustele ja lahata veidikene rohkem seda teemat. Kõigepealt siis, kas on ainult oskused, mis teevad sind professionaaliks? Mina olen kindlal meelel, et see ei ole absoluutselt sedasi. Oskused on kindlasti suur tööriist professionaaliks pürgimiseks, aga kahjuks ainult neist ei piisa. Sama saab ka öelda inimese kohta kes võib-olla ei oma nii palju oskuseid kui ta kolleeg, aga on palju professionaalsem ja parem oma töös. Asi mis inimese teeb professionaalseks on kombinatsioon suhtumisest, ambitsioonist ja kirest selle vastu mida sa teed. Oskusi annab väga hästi juurde õppida, asju mida ma just nimetlesin, ei saa. Küll aga saab neid arendada. Ilma nende kolme asjata ei saa mitte ühelgi alal kutsuda end professionaaliks, samas ilma suurepäraste oskusteta võid sa seda julgelt