E-ITSPEA 12: Veebi kasutatavus uudisteportaalide näitel

Tänases blogipostituses vaatame lähemalt mõningate näidete põhjal kui hea või halb võib olla veeb kasutatavus.

Üldine pilt tänasel päeval veeb kasutatavuse osas on päris hea. Üldiselt kui võtta mingi suvaline veebisait siis on üsna lihtne seal orienteeruda ja aru saada kuidas miski toimub. Kõige lihtsam sellest aru saada on sedasi kui jälgida inimest kes pole kunagi veebi kasutanud. Kui kiiresti tema saab asjad selgeks ja oma toimingud tehtud. Usun, et ka kõige arvutikaugem inimene saab edukalt hakkama uudiste lugemisega või lihtsamate veebitoimingutega. Üleüldiselt võiksidki veebilehtede loojad omale testgrupiks inimesed kes võib-olla ei kasuta igapäevaselt veebilehti või üleüldse arvuteid. Kui nemad hakkama saavad siis on veebileht hästi tehtud.

Võtame siis ette ühe positiivse ja ühe negatiivse näite veebi kasutatavusest. Mina valisin endale teemaks uudisteportaalid, seda seetõttu, et ühe uuendusega suutis üks uudisteportaal enda veebisaidi vähemalt minu jaoks üsna mitte kasutatavaks muuta.

 

Positiivne näide:

Alustame postiivsest näitest, selleks on siinkohal Delfi uudisteportaal. Kui kasutada Nielseni kasutatavuse punkte[1] siis võib öelda, et kõikides punktides peaksid olema tulemused väga head. Kui aga minna natukene eemale sellest kasutatavuse mõõdikust siis üleüldine pilt selle saidiga on sedasi, et seda on lihtne kasutada, lihtne on aru saada kus mis asjad on ja vajaliku informatsiooni saab kiirelt kätte. UX on tehtud väga kasutajasõbralikuks ja mitte miski ei torka otseselt silma, et oleks halb.
Hetkel minu nägemus on see, et Delfi on kasutatavuselt parim uudisteportaal ja otseselt mingeid vigu kasutaja poole pealt silma ei hakka.

 

Negatiivne näide:

Vastand sellele on teine Eesti uudisteportaal Postimees. Postimees oli muidu üpriski hea ja kasutajasõbralik, aga viimase uuenduse ja kujundusega suutsid nad selle kõik ära rikkuda. Alustame sellest, et peale selle lehe avamist võtab juba kaua aega arusaamine, et mida ma täpselt vaatan. Terve see leht on kuidagi selliselt kokku pandud, et silme eest läheb kirjuks ja kõike informatsiooni on väga raske lugeda. Grupeerimine võrreldes Delfiga on ka palju halvem, enamus uudiseid on täiesti suvalises järjekorras ja see millisesse teemasse see uudis parasjagu läheb on väga väikses kirjas.
Võrreldes Delfiga ja teiste uudisteportaalidega on uuenenud Postimees väga halb kasutatavuse koha pealt.

 

Viited:

1.     https://www.nngroup.com/articles/usability-101-introduction-to-usability/

 


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 5: Jaga oma teadmisi

Tänases blogipostituses lahkame punkti number 6, Virgina Shea Netiquette reeglistikust. Punkt number 6 väidab järgmist: " Jaga oma teadmisi". [1] Kõigepealt võib tekkida küsimus: "Miks ma peaksin oma teadmisi teistega jagama? Mis kasu ma sellest saan, kui teised seda ei tea või ei oska siis see teeb mind väärtuslikumaks." Selline mõtteviis on väga vale lähenemine ja sedasi tehes ei jõua väga kaugele. Arvestama peab sellega, et isegi kui sa ei jaga oma teadmisi siis mingi hetk tuleb keegi ja teeb selle endale selgeks, see on ainult aja küsimus. Teadmiste endale hoidmine ei tee sind kuidagi väärtuslikumaks, pigem just vastupidi, sind nähakse inimesena kes ei soovi koostööd teha. Kui sa ei ole valmis koostööks, siis ei ole sa kellelegi peale iseenda väärtuslik. Tulles lause juurde, et mis kasu on võimalik saada kui jagada teistega oma teadmisi. Vastus on, et väga, väga palju. Esiteks, jagades oma teadmisi toob kaasa selle, et sa õpid oma teadmisi paremini tundma ja s...
Read more

E-ITSPEA 9: Tuntud IT-juhid

Reed Hastings - Netflix Reed Hastings on Netflixi Co-CEO ja kaasasutaja. [1]  Tänaseks on ta toonud Netflixi punkti kus maailmas teavad seda kõik. Ta on omandanud hariduse Bowdoini ülikoolis Matemaatika matemaatika erialal, mille kohta ta on öelnud, et see oli "kaunis ja kaasahaarav". [1]  Lisaks lõpetas ta MIT arvutiteaduste erialal. [2] Netflix asutati aastal 1997, Hastingsi ja Marc Randolphi poolt. Hastingsil tuli idee selle jaoks kui ta oli hilinenud "Apollo 13" filmi tagastamisega ja pidi maksma 40$. Hiljem kui ta oli teel jõusaali mõistis ta, et nende ärimudel, maksa 30-40$ ja treeni nii vähe või palju kui ise soovid. Sealt tuli ka idee Netflixi jaoks.  [3] Tema juhtimisstiil on tuntud hästi selle poolest, et ta on "hands off" Mis tähendab siis seda, et ta annab oma töötajatele väga suure autonoomsuse. Netflixi kultuur on seeläbi väga erinev, näiteks pakutakse väga keskpäraseid või isegi väikeseid hüvitisi, lisaks sellele ei ole Netflixis puhkuse ega...
Read more

E-ITSPEA 8: Mis teeb professionaalist professionaali?

  Sellenädalases blogipostituses võtame teemaks professionaalsuse. Mis teeb sind professionaaliks, kas need on ainult oskused? Mis erinevused on oma ala profi ja lihtsalt töötaja vahel? Proovime vastata nendele küsimustele ja lahata veidikene rohkem seda teemat. Kõigepealt siis, kas on ainult oskused, mis teevad sind professionaaliks? Mina olen kindlal meelel, et see ei ole absoluutselt sedasi. Oskused on kindlasti suur tööriist professionaaliks pürgimiseks, aga kahjuks ainult neist ei piisa. Sama saab ka öelda inimese kohta kes võib-olla ei oma nii palju oskuseid kui ta kolleeg, aga on palju professionaalsem ja parem oma töös. Asi mis inimese teeb professionaalseks on kombinatsioon suhtumisest, ambitsioonist ja kirest selle vastu mida sa teed. Oskusi annab väga hästi juurde õppida, asju mida ma just nimetlesin, ei saa. Küll aga saab neid arendada. Ilma nende kolme asjata ei saa mitte ühelgi alal kutsuda end professionaaliks, samas ilma suurepäraste oskusteta võid sa seda jul...
Read more