E-ITSPEA 3: Uue meedia head ja halvad küljed.

 

Kolmanda nädala postituses räägime uuest meediast. Kõigepealt, mis on üldse uus meedia? Techopedia veebisaidil on välja toodud järgmine lause: "Uus meedia on kõikehõlmav termin, mida kasutatakse enamasti elektrooniliselt, mille põhjuseks on arvutitehnoloogia kiire areng."[1]

Uus meedia hõlmab endas veebilehti, video/audio voogedastust, suhtlusvõrgustikke, võrgukogukondi, blogisid ja isegi e-maili. Võime võrrelda uut meediat ja vana sedasi: uus meedia on interaktiivne, vana meedia seda ei ole.[1]

Uue meedia põhiomadus on kahepoolne suhtlus. See tähendab, et sisulooja ja tarbija saavad vahetult suhelda, lisaks sellele on võimalus igal inimesel hakata sisuloojaks.

Kõige negatiivsem mõju vanale meediale on kindlasti see, et uut meediat on lihtsam tarbida, mille tõttu otsustavad paljud inimesed selle kasuks. Uue meedia mõju vanale meediale pole üdini halb, vana meedia loojad saavad kasutada uue meedia võimalusi, et oma äri kasvatada. Võime siinkohal võtta näiteks sotsiaalmeedia kanalid telesaadetele, läbi Twitteri, Facebooki või mõne muu lahenduse on võimalik kaasata uus kogukond vaatajaid.

Tänu tehnoloogiale saab vana meedia võimalusi kasutada igal pool ja igal ajal. Võtame näiteks traditsioonilise ajalehe, kindlasti on sinu lemmik paberajalehel olemas ka veebiväljaanne, kus on võimalik lugeda täpselt samu uudiseid ilma, et peaks kaasas kandma või olemas olema paberist versioon. Vajadusel saad välja võtta oma nutiseadme ja lugeda artiklit sealt, kas pole mitte mugav. 

Suures plaanis võime öelda, et uus meedia on pigem hea, kui halb. Tänu sellele saame me end asjadega kiiremini kurssi viia ja meil pole vaja oodata homset ajalehte, et teada saada mis täna juhtus. Samas tekib hästi palju mõttetut informatsiooni mis tegelikkuses sind ei puuduta ega täienda mitte kuidagi. Lisaks on ka informatsiooni üleküllus ja see, et valeinformatsiooni on väga lihtne levitada. Seetõttu peab olema väga tähelepanelik kus ja mida sa täpselt loed.

Viited:

1.     https://www.techopedia.com/definition/416/new-media

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 9: Tuntud IT-juhid

Reed Hastings - Netflix Reed Hastings on Netflixi Co-CEO ja kaasasutaja. [1]  Tänaseks on ta toonud Netflixi punkti kus maailmas teavad seda kõik. Ta on omandanud hariduse Bowdoini ülikoolis Matemaatika matemaatika erialal, mille kohta ta on öelnud, et see oli "kaunis ja kaasahaarav". [1]  Lisaks lõpetas ta MIT arvutiteaduste erialal. [2] Netflix asutati aastal 1997, Hastingsi ja Marc Randolphi poolt. Hastingsil tuli idee selle jaoks kui ta oli hilinenud "Apollo 13" filmi tagastamisega ja pidi maksma 40$. Hiljem kui ta oli teel jõusaali mõistis ta, et nende ärimudel, maksa 30-40$ ja treeni nii vähe või palju kui ise soovid. Sealt tuli ka idee Netflixi jaoks.  [3] Tema juhtimisstiil on tuntud hästi selle poolest, et ta on "hands off" Mis tähendab siis seda, et ta annab oma töötajatele väga suure autonoomsuse. Netflixi kultuur on seeläbi väga erinev, näiteks pakutakse väga keskpäraseid või isegi väikeseid hüvitisi, lisaks sellele ei ole Netflixis puhkuse ega
Read more

E-ITSPEA 10: Kuidas saada häkkeriks

  Tänases blogipostituses kirjutan mida mina arvasin kirjatükist "How To Become A Hacker" [1] Tegemist oli väga huvitava lugemisega ja ma usun, et seal oli kindlasti sees ka palju mis on oluline üleüldiselt, mitte ainult häkkeritele. Samas ei saa ma aga kõikide väidetega nõustuda ja kindlasti ei jaga ma sama mõtteviisi kui tema poolt kirjeldatud häkkerid. Võimalik, et tänu sellele ei saa ma end kunagi häkkeriks nimetada, aga mina jään truuks enda arvamusele. Kõigepealt, mis või kes on häkker. Selle peatükiga tabas ta kohe kindlasti naelapea pihta ja tõesti sooviksin, et kõik inimesed loeksid seda ja saaksid aru, et häkker ei ole inimene kes lõhub või tegeleb halbade asjadega. Loodan, et "häkker" kui sõna saab endale väärilise tähenduse juba lähitulevikus. Häkkeri mentaliteet, siin peatükis on tegelikult asju mille kohta võiks iga inimene midagi kaasa võtta, need ei peaks ainult häkkerite pärusmaaks jääma. Tänapäeva inimesed on väga laisad, mis on muutumaks suureks
Read more

E-ITSPEA 11: Bitwardeni äri- ja arendusmudel.

Sissejuhatus Bitwarden on avatud lähtekoodiga paroolihaldustarkvara. See tarkvara loodi aastal 2016 tarkvaraarendaja Kyle Spearrini firma 8bit Solutions poolt. Mõte tuli sellest, et selleks ajaks oli juba omajagu paroolihaldustarkvarasid turul ning oli aeg teha sama, aga avatud lähtekoodiga. Nende kasuks räägibki just see, et tegemist on täiesti avatud lähtekoodiga tarkvaraga, mida saab igaüks endale sobivaks modifitseerida.     Arendusmudel:  Kuna Bitwarden on avatud lähtekoodiga siis saame üsna hästi aru kuidas on arendus paika pandud. Bitwarden on enda blogis välja toonud järgmise arendustsükli mudeli.  [2] Ideed ja planeerimine Arendus ja testimine Esmane väljalase Üldine saadavus Hästi palju infot mida rakendusse arendatakse tuleb ka kogukonnalt, seda siis läbi foorumi või redditi. Kui on mõni hea idee siis proovitakse võtta see töösse ja üsna tõenäoliselt see mingi hetk näeb ka ilmavalgust.  [2]   Ärimudel: Bitwardeni ärimudel on üsna lihtne, nende põ
Read more