E-ITSPEA 4: IKT areng Eestis

 Kõige rohkem realiseeritud punkt:

Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses. [1]

See punkt märgib kõige rohkem väljatoomist, sest me tõesti olime esimene riik maailmas kes pakkus ja siiani pakub e-residentsust. Praeguseks hetkeks on Eestil juba 89,634 e-residenti [2]. Olen kindel, et see number kasvab veelgi rohkem, kuna Eesti riik on suutnud teha selle väga atraktiivseks äriinimestele. Hetke seisuga on meil registreeritud 20,287 firmat, e-residentide poolt. See aitab kaasa ka punktile kus on märgitud, et Eesti ettevõtete tootlikkus on kasvanud vähemalt 80%-ni EL-i keskmisest [1]. Seal oleme me lausa üle EL-i keskmise, mis aastal 2020 oli 73.7% [3], Eesti protsent selles tabelis oli 76,2% [3].

Olen kindel, et e-residentsus on alles oma lapsekingades ja selle tulemust näeme me alles 10 aasta pärast. On näha, et alates 2017 aastast on e-residentide number meeletult kasvanud ja sellise trendi juures võime juba selle aasta lõpuks näha 100,000 Eesti e-residenti.

 

Kõige vähem realiseeritud punkt:

Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine. Seda enam, et kadumas on IKT-oskusi mittenõudvad töökohad. IKT laialdane kasutuselevõtt on kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul. [1]

Kuigi näeme, et IKT haridus on kasvanud, on tekkinud olukord kus juba algklassides õpitakse robootikat ja programmeerimist. See on hea, et selliseid asju õpetatakse, aga tänu sellele on maha jäämas traditsiooniline IT-haridus. Tuleviku lapsed oskavad küll programmeerida, aga tegelikkuses on seda oskust IT alaselt väga vähe vaja, kui just ei hakata programmeerijaks. Pigem on vaja, et õpetatakse põhilisi asju, nagu näiteks küberhügieen ja üleüldine arvutikasutus, sinna hulka võiks kuuluda ka kontoritarkvara kasutamine, sest seda läheb vaja igal pool, isegi kui sinust saab programmeerija. Usun, et ei tasu minna liiga tehniliseks juba algkoolist, pigem õpetada sellises vanuses baasasjad selgeks.

Üleüldine IKT oskuste arendamine täiskasvanute seas on ka pigem ikkagi madal, riik võiks ja peaks toetama IKT oskuste arendamist. See väljendub just eriti küberturvalisuse teemal, kuna hetkel on see kõige suurem risk. Hetkel on näha trendi kus küberhügieeni tase pole piisav ja tulevikus võib see ettevõtetele ja riigile väga halvasti mõjuda, nähes suurt trendi küberrünnakte kasvus.

 

Kokkuvõte

Vaadates peale sellele visioonle, võime uhkusega öelda, et enamus punktid nendest on tänaseks täidetud, osad lausa kõrgemalt kui oli planeeritud. Arengukava visioon oli koostatud väga arukalt ja need punktid olid juba sellel ajal täiesti teostatavad, hea on näha, et enamus neist ka täna aktuaalsed on.

Viited:

  1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
  2. https://www.e-resident.gov.ee/dashboard
  3. https://eas.ee/wp-content/uploads/2021/04/Konkurentsivoime-2020-aastaraamat.pdf

 


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 9: Tuntud IT-juhid

Reed Hastings - Netflix Reed Hastings on Netflixi Co-CEO ja kaasasutaja. [1]  Tänaseks on ta toonud Netflixi punkti kus maailmas teavad seda kõik. Ta on omandanud hariduse Bowdoini ülikoolis Matemaatika matemaatika erialal, mille kohta ta on öelnud, et see oli "kaunis ja kaasahaarav". [1]  Lisaks lõpetas ta MIT arvutiteaduste erialal. [2] Netflix asutati aastal 1997, Hastingsi ja Marc Randolphi poolt. Hastingsil tuli idee selle jaoks kui ta oli hilinenud "Apollo 13" filmi tagastamisega ja pidi maksma 40$. Hiljem kui ta oli teel jõusaali mõistis ta, et nende ärimudel, maksa 30-40$ ja treeni nii vähe või palju kui ise soovid. Sealt tuli ka idee Netflixi jaoks.  [3] Tema juhtimisstiil on tuntud hästi selle poolest, et ta on "hands off" Mis tähendab siis seda, et ta annab oma töötajatele väga suure autonoomsuse. Netflixi kultuur on seeläbi väga erinev, näiteks pakutakse väga keskpäraseid või isegi väikeseid hüvitisi, lisaks sellele ei ole Netflixis puhkuse ega
Read more

E-ITSPEA 10: Kuidas saada häkkeriks

  Tänases blogipostituses kirjutan mida mina arvasin kirjatükist "How To Become A Hacker" [1] Tegemist oli väga huvitava lugemisega ja ma usun, et seal oli kindlasti sees ka palju mis on oluline üleüldiselt, mitte ainult häkkeritele. Samas ei saa ma aga kõikide väidetega nõustuda ja kindlasti ei jaga ma sama mõtteviisi kui tema poolt kirjeldatud häkkerid. Võimalik, et tänu sellele ei saa ma end kunagi häkkeriks nimetada, aga mina jään truuks enda arvamusele. Kõigepealt, mis või kes on häkker. Selle peatükiga tabas ta kohe kindlasti naelapea pihta ja tõesti sooviksin, et kõik inimesed loeksid seda ja saaksid aru, et häkker ei ole inimene kes lõhub või tegeleb halbade asjadega. Loodan, et "häkker" kui sõna saab endale väärilise tähenduse juba lähitulevikus. Häkkeri mentaliteet, siin peatükis on tegelikult asju mille kohta võiks iga inimene midagi kaasa võtta, need ei peaks ainult häkkerite pärusmaaks jääma. Tänapäeva inimesed on väga laisad, mis on muutumaks suureks
Read more

E-ITSPEA 11: Bitwardeni äri- ja arendusmudel.

Sissejuhatus Bitwarden on avatud lähtekoodiga paroolihaldustarkvara. See tarkvara loodi aastal 2016 tarkvaraarendaja Kyle Spearrini firma 8bit Solutions poolt. Mõte tuli sellest, et selleks ajaks oli juba omajagu paroolihaldustarkvarasid turul ning oli aeg teha sama, aga avatud lähtekoodiga. Nende kasuks räägibki just see, et tegemist on täiesti avatud lähtekoodiga tarkvaraga, mida saab igaüks endale sobivaks modifitseerida.     Arendusmudel:  Kuna Bitwarden on avatud lähtekoodiga siis saame üsna hästi aru kuidas on arendus paika pandud. Bitwarden on enda blogis välja toonud järgmise arendustsükli mudeli.  [2] Ideed ja planeerimine Arendus ja testimine Esmane väljalase Üldine saadavus Hästi palju infot mida rakendusse arendatakse tuleb ka kogukonnalt, seda siis läbi foorumi või redditi. Kui on mõni hea idee siis proovitakse võtta see töösse ja üsna tõenäoliselt see mingi hetk näeb ka ilmavalgust.  [2]   Ärimudel: Bitwardeni ärimudel on üsna lihtne, nende põ
Read more