ITSPEA ajaveeb

Tänases blogipostituses räägime sellisest asjast nagu  copyleft . Kõigepealt, mis on copyleft, maakeeli tähendab see seda, et kui sa oled algselt teinud mingi vabavaralise tarkvara millele kehtib mingi litsents ja keegi seda modifitseerib siis ei tohi muuta litsentsitüüpi ja ei tohi piirata kasutamist, peavad kehtima samad tingimuse mis originaalsel tarkvaral. [1] Copyleft jagatakse neljaks: 1.      Väga tugev (AGPL) 2.      Tugev (GNU GPL) 3.      Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) 4.      Puuduv copyleft (Apache, MIT, X11, BSD)   Mis on Copylefti õigused [1] : 1.      Vabadus kasutada 2.      Vabadus kopeerida ja jagada 3.      Vabadus muuta 4.      Vabadus levitada muudetud töid   Vaatame siis lähemalt, mida need litsentsitüübid endast kujutavad 1. Väga tugev (AGPL) Affero General Public License on aval...

1.       Muutumatud moraalsed õigused Tunnen, et siin punktis on neil õigus ja ma arvan, et keegi ei hakka sellisele asjale vastu vaidlema. Kindlasti on inimesi kes tahavad ja kindlasti on ka juba proovinud sedasi inimesi petta aga sellises punktis on väga raske seda korraldada. "Give credit where credit is due" peaks olema paljude organisatsioonide ja inimeste mõtteviis, seeläbi oleks meil palju lihtsam autoriõigustega tegeleda ja poleks nii palju erinevaid vaidlusi. Üks asi mis viimasel ajal on võib-olla sellesse punkti toonud segadust on süvavõltsing ehk AI-d kasutades saab videos panna ükskõik kelle ükskõik mida rääkima. Näen, et see võib tulevikus sellele punktile halvasti mõjuda. 2.      Tasuta mitteäriline jagamine Mina nõustun selle punktida, kuigi siin on mõni "aga". P2P failijagamine võiks olla legaalne kuigi seda sisu peaks siiski administreerima, kui meil kontrolli pole siis võib veebi sattuda väga palju asju mis tegelikult e...

Tänases blogipostituses lahkame punkti number 6, Virgina Shea Netiquette reeglistikust. Punkt number 6 väidab järgmist: " Jaga oma teadmisi". [1] Kõigepealt võib tekkida küsimus: "Miks ma peaksin oma teadmisi teistega jagama? Mis kasu ma sellest saan, kui teised seda ei tea või ei oska siis see teeb mind väärtuslikumaks." Selline mõtteviis on väga vale lähenemine ja sedasi tehes ei jõua väga kaugele. Arvestama peab sellega, et isegi kui sa ei jaga oma teadmisi siis mingi hetk tuleb keegi ja teeb selle endale selgeks, see on ainult aja küsimus. Teadmiste endale hoidmine ei tee sind kuidagi väärtuslikumaks, pigem just vastupidi, sind nähakse inimesena kes ei soovi koostööd teha. Kui sa ei ole valmis koostööks, siis ei ole sa kellelegi peale iseenda väärtuslik. Tulles lause juurde, et mis kasu on võimalik saada kui jagada teistega oma teadmisi. Vastus on, et väga, väga palju. Esiteks, jagades oma teadmisi toob kaasa selle, et sa õpid oma teadmisi paremini tundma ja s...

 Kõige rohkem realiseeritud punkt: Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses. [1] See punkt märgib kõige rohkem väljatoomist, sest me tõesti olime esimene riik maailmas kes pakkus ja siiani pakub e-residentsust. Praeguseks hetkeks on Eestil juba 89,634 e-residenti  [2].  Olen kindel, et see number kasvab veelgi rohkem, kuna Eesti riik on suutnud teha selle väga atraktiivseks äriinimestele. Hetke seisuga on meil registreeritud 20,287 firmat, e-residentide poolt. See aitab kaasa ka punktile kus on märgitud, et Eesti ettevõtete tootlikkus on kasvanud vähemalt 80%-ni EL-i keskmisest  [1] . Seal oleme me lausa üle EL-i keskmise, mis aastal 2020 oli 73.7%  [3],  Eesti protsent sell...

  Kolmanda nädala postituses räägime uuest meediast. Kõigepealt, mis on üldse uus meedia? Techopedia veebisaidil on välja toodud järgmine lause: "Uus meedia on kõikehõlmav termin, mida kasutatakse enamasti elektrooniliselt, mille põhjuseks on arvutitehnoloogia kiire areng." [1] Uus meedia hõlmab endas veebilehti, video/audio voogedastust, suhtlusvõrgustikke, võrgukogukondi, blogisid ja isegi e-maili. Võime võrrelda uut meediat ja vana sedasi: uus meedia on interaktiivne, vana meedia seda ei ole. [1] Uue meedia põhiomadus on kahepoolne suhtlus. See tähendab, et sisulooja ja tarbija saavad vahetult suhelda, lisaks sellele on võimalus igal inimesel hakata sisuloojaks. Kõige negatiivsem mõju vanale meediale on kindlasti see, et uut meediat on lihtsam tarbida, mille tõttu otsustavad paljud inimesed selle kasuks. Uue meedia mõju vanale meediale pole üdini halb, vana meedia loojad saavad kasutada uue meedia võimalusi, et oma äri kasvatada. Võime siinkohal võtta näiteks sotsiaalmeedi...

E-mail, suhtlusmeetod, mis on siin, et jääda! Esimene e-mail saadeti 1971. aastal ameeriklase Ray Tomlinsoni poolt.  [1]  Selle tulemusena on igapäevane suhtlus jäädavalt muutunud. Arvutite vahel oli võimalik sõnumeid saata juba enne e-maili tulekut, aga Tomlinsoni idee oli muuta see personaalseks ning tema nägemus oli, et sõnum saadetakse mitte arvutile, vaid inimesele. Ray Tomlinsoni looming kasutas väga palju olemasolevat tarkvara, mille abil ehitas ta kõige esimese e-maili tarkvara nimega "SNDMSG", mis tuleneb sõnapaarist  "Send Message".[1] Tomlinson otsustas kasutada @ märki, et eraldada saaja nime tema asukohast, näiteks  user@host . Seda meetodit kasutatakse tänapäevani. [1] Kuigi Tomlinson lõi e-maili, siis tegelikkuses tuli see sõna kasutusele mitu aastat hiljem. Kindlasti näeme tulevikus uusi lahendusi, kuidas veebis suhelda, aga olen üsna kindel, e-mail on siin, et jääda.   Piiparid enam ei piiksu Piipar on lihtne raadio, mis kuulab ain...

Morris Worm 80ndad 1988. aastal kell 20:30 käivitati esimene ussviirus, mis kandis nime "Morris Worm". Viirus sai laialdast meediakajastust ja selle looja vahistati 1986. aastal asutatud "Arvutipettuste ja kuritarvitamise seaduse" põhjal. Rünnak sai alguse Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi arvutist ning esimese 24 tunni jooksul nakatus 6000 arvutit 60000-st, mis sellel ajal internetti ühendatud olid. Nakatusid Berkley', Harvardi, Princetoni ja paljud teiste ülikoolide arvutid. Uss oli suunatud ainult Unixi operatsioonisüsteemi kindlat versiooni kasutavatele arvutitele, kuid see levis laialt, sest omas mitut rünnakuvektorit. Ussviiruse tagajärjel ühtegi faili ei hävitatud, vaid selle ülesanne oli arvutid ja võrgud üle koormata. Rünnaku tagajärjel olid koolide infosüsteemid kasutamatud ja emailid ei liikunud mitmeid päevi. Ussviiruse looja ja rünnaku algataja oli Robert Tappan Morris, kes ei soovinud sellega halba, vaid see pidi olema ohutu eksperiment. Üsna...