E-ITSPEA 2: Internet, kui asjade mõjutaja

E-mail, suhtlusmeetod, mis on siin, et jääda!

Esimene e-mail saadeti 1971. aastal ameeriklase Ray Tomlinsoni poolt. [1] Selle tulemusena on igapäevane suhtlus jäädavalt muutunud.

Arvutite vahel oli võimalik sõnumeid saata juba enne e-maili tulekut, aga Tomlinsoni idee oli muuta see personaalseks ning tema nägemus oli, et sõnum saadetakse mitte arvutile, vaid inimesele. Ray Tomlinsoni looming kasutas väga palju olemasolevat tarkvara, mille abil ehitas ta kõige esimese e-maili tarkvara nimega "SNDMSG", mis tuleneb sõnapaarist "Send Message".[1]

Tomlinson otsustas kasutada @ märki, et eraldada saaja nime tema asukohast, näiteks user@host. Seda meetodit kasutatakse tänapäevani.[1]
Kuigi Tomlinson lõi e-maili, siis tegelikkuses tuli see sõna kasutusele mitu aastat hiljem.
Kindlasti näeme tulevikus uusi lahendusi, kuidas veebis suhelda, aga olen üsna kindel, e-mail on siin, et jääda.

 

Piiparid enam ei piiksu

Piipar on lihtne raadio, mis kuulab ainult ühte kanalit. Süsteemile on üles ehitatud saatjad, mis edastavad signaali kindlal sagedusel ning piipari ülesanne on selle saatja signaal vastu võtta. Igal piiparil on oma spetsiifiline identifitseerimiseks mõeldud järjekord, mida kutsutakse CAP (Channel Access Protocol) koodiks. Seade kuulab saatjalt tulevat signaali ja kui see vastab piipari CAP koodile, siis teavitatakse kasutajat ning piipar hakkab piiksuma. [2]
Kuigi selle ülesanne oli piiksudes kasutajat teavitada, siis on olemas ka piipareid, mis võivad teavitada kasutajat sõnumi või muu heli näol.

Piiparite hiilgehetk oli 1980ndatel, praegusel hetkel kasutatakse seda vähestes kohtades, näiteks haiglates. Seal kasutatakse neid seetõttu, et tavaliselt on majades väga palju masinaid, mis segavad mobiilsidevõrku ning piiparite abil võib kindel olla, et kriitiline sõnum jõuab õigesse kohta.[3]

Viited:

1.     https://www.guinnessworldrecords.com/news/60at60/2015/8/1971-first-ever-email-392973 

2.     https://electronics.howstuffworks.com/everyday-tech/restaurant-pager1.htm

3.     https://www.thehealthy.com/healthcare/doctors/hospital-pagers/

 

 


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 9: Tuntud IT-juhid

Reed Hastings - Netflix Reed Hastings on Netflixi Co-CEO ja kaasasutaja. [1]  Tänaseks on ta toonud Netflixi punkti kus maailmas teavad seda kõik. Ta on omandanud hariduse Bowdoini ülikoolis Matemaatika matemaatika erialal, mille kohta ta on öelnud, et see oli "kaunis ja kaasahaarav". [1]  Lisaks lõpetas ta MIT arvutiteaduste erialal. [2] Netflix asutati aastal 1997, Hastingsi ja Marc Randolphi poolt. Hastingsil tuli idee selle jaoks kui ta oli hilinenud "Apollo 13" filmi tagastamisega ja pidi maksma 40$. Hiljem kui ta oli teel jõusaali mõistis ta, et nende ärimudel, maksa 30-40$ ja treeni nii vähe või palju kui ise soovid. Sealt tuli ka idee Netflixi jaoks.  [3] Tema juhtimisstiil on tuntud hästi selle poolest, et ta on "hands off" Mis tähendab siis seda, et ta annab oma töötajatele väga suure autonoomsuse. Netflixi kultuur on seeläbi väga erinev, näiteks pakutakse väga keskpäraseid või isegi väikeseid hüvitisi, lisaks sellele ei ole Netflixis puhkuse ega
Read more

E-ITSPEA 10: Kuidas saada häkkeriks

  Tänases blogipostituses kirjutan mida mina arvasin kirjatükist "How To Become A Hacker" [1] Tegemist oli väga huvitava lugemisega ja ma usun, et seal oli kindlasti sees ka palju mis on oluline üleüldiselt, mitte ainult häkkeritele. Samas ei saa ma aga kõikide väidetega nõustuda ja kindlasti ei jaga ma sama mõtteviisi kui tema poolt kirjeldatud häkkerid. Võimalik, et tänu sellele ei saa ma end kunagi häkkeriks nimetada, aga mina jään truuks enda arvamusele. Kõigepealt, mis või kes on häkker. Selle peatükiga tabas ta kohe kindlasti naelapea pihta ja tõesti sooviksin, et kõik inimesed loeksid seda ja saaksid aru, et häkker ei ole inimene kes lõhub või tegeleb halbade asjadega. Loodan, et "häkker" kui sõna saab endale väärilise tähenduse juba lähitulevikus. Häkkeri mentaliteet, siin peatükis on tegelikult asju mille kohta võiks iga inimene midagi kaasa võtta, need ei peaks ainult häkkerite pärusmaaks jääma. Tänapäeva inimesed on väga laisad, mis on muutumaks suureks
Read more

E-ITSPEA 11: Bitwardeni äri- ja arendusmudel.

Sissejuhatus Bitwarden on avatud lähtekoodiga paroolihaldustarkvara. See tarkvara loodi aastal 2016 tarkvaraarendaja Kyle Spearrini firma 8bit Solutions poolt. Mõte tuli sellest, et selleks ajaks oli juba omajagu paroolihaldustarkvarasid turul ning oli aeg teha sama, aga avatud lähtekoodiga. Nende kasuks räägibki just see, et tegemist on täiesti avatud lähtekoodiga tarkvaraga, mida saab igaüks endale sobivaks modifitseerida.     Arendusmudel:  Kuna Bitwarden on avatud lähtekoodiga siis saame üsna hästi aru kuidas on arendus paika pandud. Bitwarden on enda blogis välja toonud järgmise arendustsükli mudeli.  [2] Ideed ja planeerimine Arendus ja testimine Esmane väljalase Üldine saadavus Hästi palju infot mida rakendusse arendatakse tuleb ka kogukonnalt, seda siis läbi foorumi või redditi. Kui on mõni hea idee siis proovitakse võtta see töösse ja üsna tõenäoliselt see mingi hetk näeb ka ilmavalgust.  [2]   Ärimudel: Bitwardeni ärimudel on üsna lihtne, nende põ
Read more