ITSPEA ajaveeb

Minu sellenädalane blogipostitus keskendub inimestele kellel on keeruline videomänge tavavahenditega mängida. Selle teema ajalugu ulatub aega mil videomängud muutusid populaarseks, näiteks lõi 1980ndatel Nintendo oma väga populaarsele süsteemile NES käed-vaba juhtpuldi mida said kasutada inimesed kes kahjuks mingil moel tavalist juhtpulti kasutada ei saanud.  [1] Juhtpult kinnitati rinna külge ja mis võimaldas inimesel imeda või puhuda õhku kõrre sisse, ning mida sai keele abil liigutada, et mängus liikuda. Paljud inimesed ei teadnud sellest seadmest, sest see oli saadaval ainult Nintendo enda klienditeeninduse kaudu ja see ei olnud odav. [2] Läbi aastate on erinevad firmad toonud turule erinevaid seadmeid mida puuetega inimesed saavad kasutada, et videomängukogemus oleks lihtne ja lõbus. Paljud mängutootjad on aidanud seda laiendada ka tarkvaraliselt lisades mängudesse näiteks võimaluse nuppe ümber programmeerida, osadesse mängudesse on lausa eriseaded loodud mis hõlbustavad ...

Tänases blogipostituses vaatame lähemalt mõningate näidete põhjal kui hea või halb võib olla veeb kasutatavus. Üldine pilt tänasel päeval veeb kasutatavuse osas on päris hea. Üldiselt kui võtta mingi suvaline veebisait siis on üsna lihtne seal orienteeruda ja aru saada kuidas miski toimub. Kõige lihtsam sellest aru saada on sedasi kui jälgida inimest kes pole kunagi veebi kasutanud. Kui kiiresti tema saab asjad selgeks ja oma toimingud tehtud. Usun, et ka kõige arvutikaugem inimene saab edukalt hakkama uudiste lugemisega või lihtsamate veebitoimingutega. Üleüldiselt võiksidki veebilehtede loojad omale testgrupiks inimesed kes võib-olla ei kasuta igapäevaselt veebilehti või üleüldse arvuteid. Kui nemad hakkama saavad siis on veebileht hästi tehtud. Võtame siis ette ühe positiivse ja ühe negatiivse näite veebi kasutatavusest. Mina valisin endale teemaks uudisteportaalid, seda seetõttu, et ühe uuendusega suutis üks uudisteportaal enda veebisaidi vähemalt minu jaoks üsna mitte kasutata...

Sissejuhatus Bitwarden on avatud lähtekoodiga paroolihaldustarkvara. See tarkvara loodi aastal 2016 tarkvaraarendaja Kyle Spearrini firma 8bit Solutions poolt. Mõte tuli sellest, et selleks ajaks oli juba omajagu paroolihaldustarkvarasid turul ning oli aeg teha sama, aga avatud lähtekoodiga. Nende kasuks räägibki just see, et tegemist on täiesti avatud lähtekoodiga tarkvaraga, mida saab igaüks endale sobivaks modifitseerida.     Arendusmudel:  Kuna Bitwarden on avatud lähtekoodiga siis saame üsna hästi aru kuidas on arendus paika pandud. Bitwarden on enda blogis välja toonud järgmise arendustsükli mudeli.  [2] Ideed ja planeerimine Arendus ja testimine Esmane väljalase Üldine saadavus Hästi palju infot mida rakendusse arendatakse tuleb ka kogukonnalt, seda siis läbi foorumi või redditi. Kui on mõni hea idee siis proovitakse võtta see töösse ja üsna tõenäoliselt see mingi hetk näeb ka ilmavalgust.  [2]   Ärimudel: Bitwardeni...

  Tänases blogipostituses kirjutan mida mina arvasin kirjatükist "How To Become A Hacker" [1] Tegemist oli väga huvitava lugemisega ja ma usun, et seal oli kindlasti sees ka palju mis on oluline üleüldiselt, mitte ainult häkkeritele. Samas ei saa ma aga kõikide väidetega nõustuda ja kindlasti ei jaga ma sama mõtteviisi kui tema poolt kirjeldatud häkkerid. Võimalik, et tänu sellele ei saa ma end kunagi häkkeriks nimetada, aga mina jään truuks enda arvamusele. Kõigepealt, mis või kes on häkker. Selle peatükiga tabas ta kohe kindlasti naelapea pihta ja tõesti sooviksin, et kõik inimesed loeksid seda ja saaksid aru, et häkker ei ole inimene kes lõhub või tegeleb halbade asjadega. Loodan, et "häkker" kui sõna saab endale väärilise tähenduse juba lähitulevikus. Häkkeri mentaliteet, siin peatükis on tegelikult asju mille kohta võiks iga inimene midagi kaasa võtta, need ei peaks ainult häkkerite pärusmaaks jääma. Tänapäeva inimesed on väga laisad, mis on muutumaks suureks ...